Teie ostukorv on tühi.
Varskapsas "Paket" (Pak-tšoi)
Uus
Hiina varskapsas "Paket" (Pak-tšoi).
Suurepärane valik tervislikuks toitumiseks: salene kiiresti ja maitsvalt! Vitamiinipomm: vaid 13 kcal ja 300% C-vitamiini!
Varajane (45-55 päeva) lehtkapsa sort, mis ei moodusta pead. See on ideaalne valik neile, kes jälgivad oma figuuri ja tervist.
Omadused:
Leherosett on kompaktne ja püstine, läbimõõduga 20-40 cm. Lehed on siledad, tumerohelised, laiade, lihavate ja väga mahlaste valgete vartega.
Ühe taime kaal on muljetavaldav – võib ulatuda 1,2 kg-ni, kusjuures 2/3 massist moodustavad isuäratavad krõmpsuvad varred.
Sordi väärtus ja kasutamine:
"Paket" on kulinaarne kameeleon. Maitse meenutab segu kapsast, salatist ja spinatist, kuid pikantse nüansiga. Varsi praetakse vokkpannil, hautatakse nagu sparglit või süüakse värskelt. Lehed asendavad spinatit.
Toimib organismi "sanitarina": viib välja toksiine ja tugevdab immuunsust.
Kuigi hiina kapsas on toiteväärtuselt sarnane valge peakapsaga, sisaldab see 3 korda rohkem C-vitamiini.
Tal on võime lahustada verre sattunud võõrvalke, toimides seega puhastajana kahjulike mikroorganismide vastu.
Agrotehnika:
1. Ajastus: Avamaale külvatakse kahel perioodil – kevadel ja suve teisel poolel. Suvine külv tagab suurema ja kvaliteetsema saagi. Kevadise külviga ei tohi hilineda, sest kui päev on pikem kui 13 tundi, on suur tõenäosus taimede putkestumiseks (õitsema minekuks).
2. Külv: Parim on külvata otse mulda või turbapottidesse (taim ei talu ümberistutamist).
Pak-tšoid külvatakse tavaliselt juuli alguses või suve keskel (see on soodsam aeg kui varakevadine külv). Külvake otse peenrasse vagudesse 2-3 cm sügavusele. Seejärel tuleb tõusmeid harvendada. Reavahe 35 cm, taimede vahe reas 30 cm.
Tähelepanu: avamaale külvamisel tuleb värskelt kaevatud kobedat mulda veidi tihendada, et seemned ei vajuks liiga sügavale.
3. Hooldus: Pak-tšoi agrotehnika ühtib hiina lehtkapsa kasvatamisega. Siiski on varskapsal mullastiku suhtes palju vähem ranged nõuded kui pea- ja lillkapsal.
Nagu kõik kapsad, nõuab ka pak-tšoi regulaarset ja korralikku kastmist. Vajalik on regulaarne rohimine ja mulla kobestamine. Kasvuperioodil tuleks pak-tšoid 1-2 korda väetada vedela ürdiväetise või lehmasõnniku leotisega. Samuti on soovitatav väetada pärast pikemaid vihmasadusid.
Haiguste ja kahjurite profülaktika on sama mis teistel kapsaliikidel. Kaitske tõusmeid maakirpude eest tuhaga. Samale kasvukohale võib istutada 3-4 aasta pärast.
Koristus. Suvise külvi pak-tšoi koristatakse septembris enne öökülmi.
Saagikus: kasvuhoones kuni 18 kg/m².
1 gramm = 300-400 seemet.
Suurepärane valik tervislikuks toitumiseks: salene kiiresti ja maitsvalt! Vitamiinipomm: vaid 13 kcal ja 300% C-vitamiini!
Varajane (45-55 päeva) lehtkapsa sort, mis ei moodusta pead. See on ideaalne valik neile, kes jälgivad oma figuuri ja tervist.
Omadused:
Leherosett on kompaktne ja püstine, läbimõõduga 20-40 cm. Lehed on siledad, tumerohelised, laiade, lihavate ja väga mahlaste valgete vartega.
Ühe taime kaal on muljetavaldav – võib ulatuda 1,2 kg-ni, kusjuures 2/3 massist moodustavad isuäratavad krõmpsuvad varred.
Sordi väärtus ja kasutamine:
"Paket" on kulinaarne kameeleon. Maitse meenutab segu kapsast, salatist ja spinatist, kuid pikantse nüansiga. Varsi praetakse vokkpannil, hautatakse nagu sparglit või süüakse värskelt. Lehed asendavad spinatit.
Toimib organismi "sanitarina": viib välja toksiine ja tugevdab immuunsust.
Kuigi hiina kapsas on toiteväärtuselt sarnane valge peakapsaga, sisaldab see 3 korda rohkem C-vitamiini.
Tal on võime lahustada verre sattunud võõrvalke, toimides seega puhastajana kahjulike mikroorganismide vastu.
Agrotehnika:
1. Ajastus: Avamaale külvatakse kahel perioodil – kevadel ja suve teisel poolel. Suvine külv tagab suurema ja kvaliteetsema saagi. Kevadise külviga ei tohi hilineda, sest kui päev on pikem kui 13 tundi, on suur tõenäosus taimede putkestumiseks (õitsema minekuks).
2. Külv: Parim on külvata otse mulda või turbapottidesse (taim ei talu ümberistutamist).
Pak-tšoid külvatakse tavaliselt juuli alguses või suve keskel (see on soodsam aeg kui varakevadine külv). Külvake otse peenrasse vagudesse 2-3 cm sügavusele. Seejärel tuleb tõusmeid harvendada. Reavahe 35 cm, taimede vahe reas 30 cm.
Tähelepanu: avamaale külvamisel tuleb värskelt kaevatud kobedat mulda veidi tihendada, et seemned ei vajuks liiga sügavale.
3. Hooldus: Pak-tšoi agrotehnika ühtib hiina lehtkapsa kasvatamisega. Siiski on varskapsal mullastiku suhtes palju vähem ranged nõuded kui pea- ja lillkapsal.
Nagu kõik kapsad, nõuab ka pak-tšoi regulaarset ja korralikku kastmist. Vajalik on regulaarne rohimine ja mulla kobestamine. Kasvuperioodil tuleks pak-tšoid 1-2 korda väetada vedela ürdiväetise või lehmasõnniku leotisega. Samuti on soovitatav väetada pärast pikemaid vihmasadusid.
Haiguste ja kahjurite profülaktika on sama mis teistel kapsaliikidel. Kaitske tõusmeid maakirpude eest tuhaga. Samale kasvukohale võib istutada 3-4 aasta pärast.
Koristus. Suvise külvi pak-tšoi koristatakse septembris enne öökülmi.
Saagikus: kasvuhoones kuni 18 kg/m².
1 gramm = 300-400 seemet.
Eng.: Chinese cabbage (Pak-choy). Suom.: Pinaattikiinankaali, pak-choi. Sven.: Japansk Kål Pak Choi. Bot. syn.: Brassica antiquorum H.Lev., Brassica campestris subsp. chinensis (L.) Makino, Brassica campestris var. chinensis (L.) T.Ito, Brassica chinensis L., Brassica dubiosa L.H.Bailey, Brassica oleracea var. chinensis (L.) Prain, Brassica rapa var. amplexicaulis Y.Tanaka et Ono, Brassica rapa var. chinensis (L.) Kitam.
Kogu tõde nitraatidest: purustame mahepõllumajanduse peamise müüdi.
Arvate, et kui väetada peenraid ainult sõnnikuga, siis nitraate ei ole? Eksite rängalt!
Paljud aednikud on veendunud, et "keemiast" loobumine tagab saagi ökoloogilise puhtuse. Kahjuks on see ohtlik eksiarvamus. Nitraadid on loodusliku lämmastikuringe loomulik osa. Neid on olnud, on ja jääb alati: nii mulda kui taimedesse. Ja taimele on täiesti ükskõik, kust ta oma lämmastiku saab — kas salpeetri graanulist või kõdunenud lehmakoogist.
Mis on nitraadid ja miks need ohtlikud on?
Teaduslikult on need lämmastikhappe soolad (näiteks ammooniumsalpeeter NH4NO3, kaltsiumsalpeeter Ca(NO3)2). Need lahustuvad vees suurepäraselt ja jõuavad kiiresti juurtesse.
Isegi kui te ei puistanud "mineraali", vaid väetasite peenart heldelt sõnnikuga, käivitub mullas ikkagi nitrifikatsiooniprotsess ja — voilaa! — needsamad nitraadid kogunevad köögiviljadesse.
Milles seisneb oht?
Liigne nitraatide kogus inimorganismis (eriti lastel) töötab kui "vaikne diversant": see blokeerib hapniku transporti veres (muutes hemoglobiini methemoglobiiniks) ja lööb seedetrakti pihta.
Ohutu annus: 5 mg 1 kg teie kehakaalu kohta ööpäevas. See tähendab, et 70 kg kaaluv inimene tohib "süüa" mitte rohkem kui 350 mg nitraate.
Kus nitraadid end peidavad? (Piirnormid mg/kg):
Kogumise tšempionid ("riskirühm"): Salat, spinat, petersell, till (kuni 2000), Punapeet (1400), Varajane kapsas (900).
Keskmised: Kabatšokid (400), Kartul (250), Porgand (250), Paprika (200).
Kõige puhtamad: Tomatid ja kurgid (150), Melonid (90), Arbuusid (60), Sibul (80).
Tšempionid: Puuviljad ja marjad (õunad, kirsid, sõstrad) - nitraate peaaegu ei kogu.
Kolm "Kuldreeglit" nitraatide vähendamiseks:
1. Mõõdutunne. Ärge toitke mulda lämmastikuga üle! Eriti turbamuldadel (seal tuleb väetise normi vähendada poole võrra). Andke väetist osade kaupa — vähehaaval suve jooksul, mitte kõike korraga.
2. Tasakaal on põhiline. Ärge toitke taimi ainult lämmastikuga. Nad vajavad fosforit ja kaaliumi. Kui "menüü" on tasakaalus, töötleb taim nitraadid kasulikeks valkudeks, mitte ei ladusta neid lehtedesse.
3. Ka ilm loeb. Pilvise ja vihmase suvega fotosüntees aeglustub ja nitraadid kogunevad aktiivsemalt. Sellise ilmaga on parem rohelist toorelt mitte süüa, vaid kuumtöödelda.
Kus on köögivilja nitraatide "ladu"? (Mida tuleb ära lõigata):
- Kurk: maksimum on koores ja "tagumikus" (varrepoolses otsas).
- Kapsas: juurikas (kapsasüdamik) ja pealmised katelehed on kõige "mustemad" kohad.
- Porgand: südamik kogub rohkem kui viljaliha. Juureots on puhtam kui pealmine osa.
- Kabatšokk: kontsentratsioon langeb varrest "nina" suunas.
- Punapeet: lõigake ära ülaosa ja juure kõige pikem saba.
Kulinaarne nipp:
Töötlemine teeb imesid! Kapsa hapendamine vähendab nitraatide taset 2 korda. Kooritud kartuli keetmine — 3 korda (aga "mundris" keetmine peaaegu ei aita).
Viimane nõuanne: Ärge koonerdage veega! Peenarde rikkalik kastmine paar päeva enne saagikoristust sõna otseses mõttes "peseb" taimedest liigsed soolad välja.
